Expression of narrow focus in spontaneous Estonian dialogues

Estonian offers several means for expressing narrow focus, including a choice between a syntactic strategy resulting in marked constituent order, and a prosodic strategy resulting in marked nuclear accent placement. The present study examines the usage of the different focus-marking strategies in spontaneous dialogues, with the primary aim of verifying the hypothesis that when either the syntactic or the prosodic strategy must be used, the prosodic strategy is preferred. The results show an overwhelming preference for keeping both the constituent order and the accent placement unmarked. In the relatively small number of cases where either the syntactic or the prosodic strategy must be chosen, a slight preference for the prosodic strategy can be observed. There also exists a minor strategy of focus fronting, whereby both the constituent order and the nuclear accent placement are marked; the role of this strategy requires further study.Kokkuvõte. Heete Sahkai: Kitsa fookuse väljendamine eestikeelses suulises dialoogis. Eesti keel võimaldab väljendada kitsast fookust muuhulgas nii moodustajajärje kui primaarse lauserõhu asukoha abil. Artiklis vaadeldakse kitsa fookuse väljendamist reisibüroo dialoogides peamise eesmärgiga kontrollida hüpoteesi, et suulises kõnes eelistatakse süntaktilisele fookuse väljendamisele prosoodilist. Tulemused näitavad tugevat eelistust lausungite suhtes, kus on samaaegselt nii markeerimata moodustajajärg kui ka markeerimata prosoodia. Juhtumeid, kus tuleb valida kas markeeritud moodustajajärg või markeeritud prosoodia, on suhteliselt vähe ning nende põhjal võib järeldada, et prosoodiline markeerimine on tõepoolest mõnevõrra eelistatud. Edasist uurimist nõuab andmestikus vähesel määral esindatud lausealguline fookus, mille puhul on markeeritud nii moodustajajärg kui primaarse lauserõhu asukoht.Võtmesõnad: fookus; moodustajajärg; lauserõhk; eesti kee

Predicate-argument structure and verb accentuation in Estonian

This paper reports the results of a production study whose aim was to ascertain whether Estonian exhibits the regularity whereby verbs are unaccented when they are in focus together with an adjacent object. The study also examined whether this regularity holds when the verb is in sentence-final position, or when it is separated from the object by an intervening adjunct. The results suggest that in all these cases the verb is unaccented, unlike when it is complemented only by an adjunct. More generally, these results show that Estonian belongs to the category of languages with plastic sentence accent placement, and that predicate-argument structure is one of the factors that determine sentence accent placement in Estonian. The results also raise questions for future research concerning the theoretical interpretation of the descriptive observations made in the study.Kokkuvõte. Heete Sahkai ja Ann Veismann: Argumentstruktuur ja verbi lauserõhulisus eesti keeles. Artiklis tutvustatakse uurimust, mille eesmärk oli kindlaks teha, kas eesti keeles kehtib levinud seaduspära, et koos objektiga fookuses olev verb ei kanna lauserõhku. Uurimuses kontrolliti seaduspära kehtimist ka juhtudel, kus verb asub lause lõpus või ei paikne objektiga kõrvuti, vaid on lahutatud sellest vaba laiendiga. Tulemused näitavad, et kõigil neil juhtudel on verb rõhutu, erinevalt juhtumist, kus verbi laiendab üksnes vaba määrus. Uurimuse üldisem tulemus on, et eesti keel kuulub tüpoloogiliselt plastilise lauserõhu asukohaga keelte hulka ning et argumentstruktuur on üks neist teguritest, mis määravad lauserõhu asukohta eesti keeles. Tulemused tõstatavad ka edasist uurimist nõudvaid küsimusi, mis puudutavad eelkõige kirjeldatud seaduspärade teoreetilist tõlgendamist.Märksõnad: eesti keel, lauserõhk, deaktsentueerimine, argumentstruktuu

Intensiivsus, rõhk ja välde eesti keeles

Uurimuses vaadeldakse, kas ja millised intensiivsuse parameetrid eristavad eesti keeles (a) lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna, (b) sõnarõhulist ja -rõhutut silpi ning (c) kolme väldet, ning kas võimalikud korrelatsioonid on sõltu matud põhitoonist. Intensiivsuse parameetritest on vaatluse all sõnarõhulise silbi intensiivsuse tase, intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsuse kontuur rõhulises silbis. Uurimuse tulemusena leiti, et lause tasandi tingimusi ‒ lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna ‒ eristab üksteisest rõhulise silbi intensiivsuse tase, mis on tugevalt seotud rõhulise silbi põhitoonitasemega. Sõna tasandi tingimusi ‒ sõna rõhulist silpi ja välteastmeid ‒ eristavad intensiivsuse parameetrid seevastu on põhitoonist sõltumatumad. Sõnarõhulist silpi eristab rõhutust kõrgem intensiivsuse tase, ning välteastmeid eristavad intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsusekontuur rõhulises silbis. Abstract. Heete Sahkai and Meelis Mihkla: Intensity, stress, and quantity in Estonian. The study examines the correlations of overall intensity with a) deaccented, accented and emphatically accented words; b) stressed and unstressed syllables; and c) short, long and overlong word quantities. The study considers three intensity parameters: the intensity level and the intensity contour of the stressed syllable, and the intensity range of the word. The authors ask whether and which of these parameters correlate with the examined categories, and whether the possible correlations are independent of fundamental frequency. The study finds that the phrase level categories – deaccented, accented, and emphatically accented words – are distinguished by the intensity level of the stressed syllable, which correlates strongly with F0. The intensity parameters that correlate with the word level categories are more independent of F0. The stressed syllable is distinguished from the unstressed syllable by a higher intensity level. The three quantity degrees are distinguished by the intensity range of the word and the intensity contour in the stressed syllable. Keywords: Estonian, word quantity, word stress, phrasal stress, emphasis, acoustic correlates, intensity, fundamental frequenc

Liitpredikaadid leksikoni-grammatika kontiinuumil: konstruktsioonide produktiivsusest verbiga minema moodustatud liitpredikaatide näitel

Artiklis kirjeldatakse korpusandmete põhjal rühma eesti keele liitpredikaatide produktiivsust ning arutletakse selle tegurite üle. Konstruktsioonide produktiivsust hinnatakse Harald Baayeni (2009) realiseerunud ja potentsiaalse produktiivsuse valemite, konstruktsioonide semantilise ühtsuse (Barðdal 2008) ja uudse meetodina ühendite kollokatsioonilise seose tugevusepõhjal. Uurimuse tulemusena leitakse, et ehkki vaadeldud liitpredikaatidel on mitu sarnast omadust, esindavad nad väga erinevaid produktiivsuse tüüpe ja astmeid: andmestikus leidub üksikuid kinnistunud ühendeid, mis ei ole siiski produktiivsuse seisukohast täiesti inertsed; suurem semantiliselt ühtne kinnistunud ühendite rühm, mis ilmutab mõningaid analoogilise laienemise märke; väga kitsastes semantilistes piirides produktiivne mall; ning kaks semantiliselt avatud, erineval määral produktiivset ja erinevat tüüpi malli. Produktiivsuse tegurina ilmneb üldisema sünonüümse või homonüümse malli olemasolu, mis tundub takistavat uue malli teket või laienemist. Üldisemalt leitakse, et liitpredikaadid pakuvad head ainestikku produktiivsuse ja selle tegurite uurimiseks ning mittemodulaarsete, kasutuspõhiste ja leksikoni-grammatika kontiinuumi eeldavate teooriate arendamiseks

Preface to the special issue of ESUKA – JEFUL “Aspects of speech studies”

Preface to the special issue of ESUKA – JEFUL “Aspects of speech studies”

Saatesõna ESUKA – JEFUL erinumbrile “Kõneuurimise suundi”

Saatesõna ESUKA – JEFUL erinumbrile “Kõneuurimise suundi”

Emfaas ja fookus eesti keeles

Artiklis tutvustatakse uurimust, mille eesmärk on selgitada välja lauselõpulist kitsast fookust laiast fookusest eristava emfaatilise primaarse lauserõhu akustilised korrelaadid eesti keeles. Tähenduseristust kandvat emfaasi vaadeldakse ka lause eelviimasel sõnal, kus selle realiseerumist ei mõjuta prosoodilise piiri korrelaadid. Uurimus täiendab varasemat uurimust, milles testiti emfaasi korrelaate piirieelses positsioonis. Uurimuse tulemusena leitakse, et piirieelses positsioonis ebaoluliseks osutunud põhitooniga seotud korrelaadid on mittepiirieelses kontekstis osaliselt olulised. Mõlemas kontekstis on oluline sihtsõna suhteline intensiivsus lauses. Lisaks vaadeldakse, kuidas emfaasi peamiseks korrelaadiks osutunud pikenemine sõnas realiseerub ning suhestub väldet signaliseerivate kestussuhetega jalas. Leitakse, et mittepiirieelses kontekstis toimub pikenemine kestussuhetele vastavalt (esimeses ja teises vältes) või seda suurendades ja vältetunnust võimendades (kolmandas vältes). Piirieelses positsioonis on emfaatiline pikenemine esimeses vältes kestussuhtele vastav, teises ja kolmandas vältes aga suurendab seda.Abstract. Heete Sahkai, Meelis Mihkla, and Mari-Liis Kalvik: Emphasis and focus in Estonian. The paper examines the acoustic correlates of the emphatic nuclear accent that differentiates sentence-final narrow focus from broad focus in Estonian. The emphatic accent is also examined in pre-final position, where it is not affected by a prosodic boundary. The study complements a previous study testing the potential correlates of emphasis in pre-boundary context. The results show that F0-related correlates, which are not significant in final position, are partly significant pre-finally. A significant feature in both contexts is the relative intensity of the emphatic word in the clause. The study confirms lengthening as the primary correlate of emphasis and examines its realisation and interaction with the duration relations in the foot, which are the correlates of the Estonian three-way quantity distinction. The lengthening is mostly found either to correspond to the characteristic duration ratio of the quantity degree, or to increase it.Keywords: Estonian, focus, sentence stress, emphasis, duration, fundamental frequency, intensity, the Estonian quantit

Konstruktsioonipõhine keelemudel ja sõnaraamatumudel

Artiklis arutletakse võimaluse üle kajastada sõnaraamatus nähtusi, mis on olnud ajendiks konstruktsioonipõhise keelemudeli väljatöötamisele ning mis on problemaatilised nii leksikaalsel projektsioonil ja kompositsioonilisel semantikal põhinevate keeleteooriate kui traditsioonilise sõnaraamatumudeli jaoks. Artiklis vaadeldakse kolme tüüpi nähtusi: esiteks idiosünkraatilises morfosüntaktilises mallis kinnistunud sõnavormide erandlikku grammatilist käitumist, teiseks sõna esinemist mingis tähenduses ainult kindlates konstruktsioonides ja kolmandaks sõnavormide produktiivset esinemist eripärase vormi ja tähendusega konstruktsioonis. Kahe esimese nähtuse käsitlemiseks sõnaraamatus pakutakse välja konstruktsiooniploki lisamine sõnaartikli struktuuri, kolmanda nähtuse kirjeldamiseks tuleb aga leksikoni täiendada “konstruktikoniga”

Verb placement and accentuation: Does prosody constrain the Estonian V2?

The paper contributes to the understanding of the variation in finite verb placement in Estonian, a verb-second language, by establishing two descriptive facts. First, it identifies a previously undescribed finite verb position in Estonian declarative main clauses, which will be referred to as ‘clause-medial’. The clause-medial position is located between clause-medial sentence adverbials on the one hand, and VP adverbials and the complements of the verb on the other hand. Secondly, the paper reports two empirical studies providing evidence in support of the hypothesis that the occurrence of a finite verb in the proposed clause-medial position, as opposed to its occurrence in the second position, correlates with its accentuation. While clause-medial verbs tend to bear a nuclear pitch accent, second-position verbs don’t. Finally, the paper briefly discusses some broader implications of the existence of the clause-medial finite verb position and of the interaction between verb placement and prosody